Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise vajalikkusest

Ehitusseadustiku vajalikkusest. MEMO

Rubriigid: Üldist. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise vajalikkusest

  1. Raul Vibo kirjutab:

    Üldiselt põnev analüüs. Mõned mõtted.
    * käsitlemata on ehitusõigusega ja selle planeerimisega tihedalt seotud ning mõneti ka vastandlik “teeõigus”, “toruõigus”, “juhtmeõigus”, jne. Ehk kõik see, mida inimesed ehitusõiguse toimimiseks (tänapäeva Euroopas aktsepteeritava elustandardi kohaselt) vajavad, aga mis paiknevad mujal, kui ehitusõigusega kinnistul. Nende võrgustike planeerimise reeglistik on Eestis olematu. Kui võrrelda Eesti ja Soome teeaseadusi, siis meie ühe paragrahvi vastu on Soomlastel 2/3 seadusest.
    * keskkonnamõju hindamine ja selle seos ehitusõiguse planeerimisega.
    * omavalitsusgarantii ja valitsupädevus. Siin on oluline mõista, et kõik planeerimisega seonduvad küsimused ei ole kohalikud. Tartu maantee või Rail Baltica ei ole kohalik küsimus ning seda ei saa kohalik omavalitsus otsustada.
    * arusaamatuks jääb see, kust tuleb väide ehitusvabaduse kohta (olgugi, et seaduste raames). Ehitamine, kui uue keskkonna loomine, ei saa olla kuidagi käsitletav, kui valdamine või kasutamine. Valmis hoone, kui kinnistu osa kasutamine (elamine, ettevõtlus, vms) on kasutamine, aga selle loomine on ehitamine. Minu arvates on meelevaldne mõelda sõnadele valdamine ja kasutamine teistsuguseid tähendusi. Siin on vastuolu juba pelgalt õigekeelsusega. Soovin näha konkreetsemaid viiteid (teised riigid?), kust selline arusaamine tekkinud on.
    Samamoodi võiks siis kasutamise, valdamise ja käsutamise alla lugeda kinnistu jagamise ja sihtotstarbe muutmise?
    * PS §32 räägib üldistest huvidest, aga Pls avalikest huvidest. Eks ta ole üks suur arusaamatus, aga need on kaks iseasja. Üldised huvid on võimalik määratleda üheselt asjade (või väärtustena) (avalik tee, elektrivõrk, raudtee, kunstimuuseum, kool, jne), samas kui avalikku huvi võib vaadelda pelgalt mingi kogukonna meeleavaldusena. Eks mõlemat tuleb aktsepteerida ja kaitsta, aga teine ei saa olla aluseks omandiõiguse kitsendamiseks.
    * Probleemide all on käsitlemata on üleriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringute suhe. Lisaks üleriigilise planeeringu menetlus (täitevvõim algatab ja kehtestab!), eesmärkide püstitus ning rakendamine alama astme planeeringutes.
    * Probleem 6. Väikseim detailplaneeritav ala on krunt. Puudub viide, kus see sätestatud on? Seaduses ei ole detailplaneeringu ala suurust sätestatud. Põhimõtteliselt võib planeerida ka osa maaüksusest. Krunt tekib alles planeeringu kehtestamisel ja maakorraldustoimingute läbiviimisel (kruntimine + sihtotstarbe muutus)! Pls §9 lg3.
    * Eelnevaga seoses on praktikas palju arusaamatusi – krunt on ainult ehitusõigusega maaüksus, kusjuures ehitusõiguse all mõeldakse hoone ehitusõigust (§3 lg2, §9 lg3, 4). Samas võib täheldada, et detailplaneeringutes planeeritakse muuhulgas sotsiaalmaa krunti (park, haljasala), liiklusmaa krunti, veekogu krunti, jne.
    * Lõppjärelduse ja ettepanekuga nõus. Ununenud on Keskkonnaministeerium!

    Jõudu!
    Raul Vibo
    5168496

Lisa kommentaar