Eesmärk ja taust

Eestile on tähtis jäädvustada totalitarismiohvrite mälestust. Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks on kavas rajada kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Vabariigi valitsus otsustas 29. jaanuaril 2015 jätkata memoriaali Maarjamäele rajamise ettevalmistamist. Projekti tehniliseks läbiviijaks määrati Riigi Kinnisvara AS, kes sõlmis 21. oktoobril 2015 Eesti Represseeritute Abistamise Fondiga memoriaali rajamise lepingu.

RKAS korraldab koostöös justiitsministeeriumi ja lähteülesande koostamise töörühmaga – kus on esindatud represseeritute organisatsioonid, Tallinna linnavalitsus, kujurid, arhitektid ja maastikuarhitektid –  kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ideekonkursi (arhitektuurivõistluse) ning hiljem ka memoriaali ja mälestusmärgi maastikuarhitektuurilise ansambli rajamise.

Nimememoriaali tuleb kanda nende Eesti Vabariigi kodanike ja alalistele elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku režiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või vangistatuna või küüditatuna vangistuses või asumisel surid.

See hõlmab ligikaudu 20 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. Need olid Eesti rahvastikule pöördumatud inimkaotused, mis väärivad võrreldes teiste repressioonides kannatanutega erilist esiletoomist. Samuti kujuneks nii memoriaalist koht, kus üldise kommunismiohvrite mälestamise kõrval saaksid inimesed, kelle lähedaste matmispaik on teadmata, neid seal leinata.

Kaadriohvitseride mälestusmärgile tuleb kanda okupatsioonirežiimide repressioonide tõttu hukkunud Eesti Vabariigi kaadriohvitserid (sh reservi või erru arvatud) ja Vabadussõjas osalenud ohvitserid.

Vt lähemalt võistlusülesandest.