Feb 25 2009

Projekti lähteülesanne

Praegu annavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning ka avaliku sektori üksused (edaspidi aruandluskohustuslased) oma tegemistest ja majandusnäitajatest aru eri ametkondadele. Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitatakse äriregistrit pidavale kohtule või maksu- ja tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele majandusaasta aruanne, hulgaliselt aruandeid nõuab riigi majandusstatistika tegemiseks ka statistikaamet. Veelgi suurem mass andmeid-aruandeid-deklaratsioone laekub maksu- ja tolliametile, oma osa andmetest tahab saada haigekassa ja teised asutused. Aruandluskohustuslased esitavad riigile mitmeid andmeid dubleerivalt: näiteks võib samu andmeid leida nii maksudeklaratsioonis, riiklikes statistikaaruannetes, majandusaasta aruandes kui ka teistele riiklikele institutsioonidele esitatavates aruannetes. Puudub andmete esitamise ühtne kanal – eri ametkonnad koguvad aruandeid kas paberkandjal või elektrooniliselt. Andmete elektrooniliseks esitamiseks on iga asutusvälja töötanud või töötamas oma süsteemi ja kehtestanud omad reeglid.

Teisest küljest kulutab ka riik hulga ressurssi selleks, et paberil või failina esitatud andmeid andmebaasi kujule viia. Andmesisestuse viivitus kuudes pärsib analüüside operatiivsust ning aruandekohustuslaste poolt riigile esitatud andmete ja nende alusel valminud majandusanalüüside/ kokkuvõtete vahele jääb liiga pikk aeg. Näiteks justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus suudab andmebaasi kujule viia vaid osa majandusaasta aruandes sisalduvast infost (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne). Nõudlust oleks rohkemagi järele: aruandeandmetest on huvitatud nii ettevõtjad kui avalik sektor, aga andmete töötlemine võtab aega ja on kulukas. Kõik paberil esitatavad aruanded ei jõuagi elektroonselt töödeldavale kujule. Näiteks maksu- ja tolliametile esitatavate mittetulundusühingute majandusaasta aruannete andmeid ei sisestatagi andmebaasi, mistõttu ei ole nende aruannete alusel võimalik mingeid analüüse teha.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna praegu on aruandluskorraldus koormav nii andmete esitajale kui riigile, siis tuleb riigil andmete esitamist ja töötlemist lihtsustada. Selleks, et aruandluskorralduse lihtsustamist ette valmistada, moodustas justiitsminister 30. mai 2008. a käskkirjaga nr 103 komisjoni, mis on ette valmistanud lähteülesande.

Lähteülesande terviktekst

Kommentaare pole

Kommentaare veel pole.

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. Tagasisideviit

Lisa kommentaar

Kommenteerides annate nõusoleku, et Teie nimi ja isikukood koos kommentaariga salvestatakse ja need andmed säilitatakse justiitsministeeriumi andmebaasis mitteärilistel eesmärkidel. Justiitsministeerium t agab, et andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Teil on igal ajal õigus pöörduda justiitsministeeriumi poole oma andmete kustutamiseks.