Nov 13 2008

Lähteülesanne

Lähteülesanne aruandluskorra lihtsustamiseks
1. Sissejuhatus
Praegu annavad juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning ka avaliku sektori üksused (edaspidi aruandluskohustuslased) oma tegemistest ja majandusnäitajatest aru erinevatele ametkondadele. Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitatakse äriregistrit pidavale kohtule või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele majandusaasta aruanne, hulgaliselt erinevaid aruandeid nõuab riigi majandusstatistika tegemiseks ka Statistikaamet. Veelgi suurem mass andmeid-aruandeid-deklaratsioone laekub Maksu- ja Tolliametile, oma osa andmetest tahab saada Haigekassa ja teised riigi institutsioonid. Aruandluskohustuslased esitavad täna riigile mitmeid andmeid dubleerivalt – näiteks võib samu andmeid leida nii maksudeklaratsioonis, riiklikes statistikaaruannetes, majandusaasta aruandes kui ka teistele riiklikele institutsioonidele esitatavates aruannetes. Puudub andmete esitamise ühtne kanal – erinevad ametkonnad koguvad täna aruandeid kas paberkandjal või elektrooniliselt. Andmete elektrooniliseks esitamiseks on iga institutsioon välja töötanud või töötamas oma süsteemi ja kehtestanud omad reeglid.

Teisest küljest kulutab ka riik hulga ressurssi selleks, et paberil või failina esitatud andmeid andmebaasi kujule viia. Andmete sisestuse viivitus kuudes pärsib analüüside tegemise operatiivsust ning aruandekohustuslaste poolt riigile esitatud andmete ja nende alusel valminud majandusanalüüside/ kokkuvõtete vaheline ajaperiood on pikk. Näiteks Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus suudab andmebaasi kujule viia vaid osa majandusaasta aruandes sisalduvast infost (kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne). Nõudlust oleks rohkemagi järele: aruandeandmetest on huvitatud nii ettevõtjad kui avalik sektor, aga andmete töötlemine võtab aega ja on kulukas. Kõik paberil esitatavad aruanded ei jõuagi elektroonselt töödeldavale kujule. Näiteks Maksu- ja Tolliametile esitatavate mittetulundusühingute majandusaasta aruannete andmete sisestust andmebaasi täna ei toimugi, mistõttu ei ole nende aruannete alusel võimalik mingeid analüüse teha.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et momendil on aruandluskorraldus koormav nii andmete esitajale kui riigile, mistõttu tuleb riigi poolt astuda samme selleks, et andmete esitamist ja töötlemist lihtsustada. Selleks, et aruandluskorralduse lihtsustamist ette valmistada, moodustas justiitsminister 30. mai 2008. a käskkirjaga nr 103 erinevate ametkondade esindajatest komisjoni, mille töö tulemusel on valminud käesolev lähteülesanne.
2. Eesmärk ja tegevused
Käesoleva projekti üldeesmärk on lihtsustada kogu aruandluskohustuse korraldust. Andmete esitamise põhimõtteks peab saama see, et aruandluskohustuslane esitab riigi poolt nõutud näitajad kokkulepitud formaadis üks kord ja ühest kohast ning esitatud andmeid saavad oma tööks kasutada nii erasektor kui erinevad ametkonnad vastavalt etteantud õigustele. Selle saavutamiseks peavad ametkonnad eelnevalt piiritlema küsitava andmemahu ja kokku leppima aruandluses kasutavate erinevate mõistete definitsioonides.
Arvestades aruandluskorralduse lihtsustamise saavutamiseks kuluva töö mahukust on mõistlik jagada projekt etappideks. Kuna 2008. a kevadel võeti vastu seadusemuudatused (RT 2008, 27, 177), millega kohustatakse äriühinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 1. jaanuarist 2010 esitama oma majandusaasta aruanne registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt, arendatakse projekti I etapis välja kohest andmetöötlust võimaldav elektroonilise majandusaasta aruande esitamise süsteem. Äriühingutelt ning mittetulundusühingutelt ja sihtasutustelt dubleerivate andmete küsimise lõpetamiseks tuleb riigi teistel institutsioonidel (Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank) kasutada oma töös selle süsteemi kaudu esitatud majandusaasta aruannete andmeid.
Projekti edasistes etappides liidestuvad loodud andmeedastuskeskkonnaga vajalike aruannete ja andmete kogumiseks riigi teised institutsioonid.
2.1. Projekti I etapi rakendamiseks vajalikud tegevused
Selleks, et majandusaasta aruannete esitamist ja töötlemist lihtsustada, on vajalikud järgmised tegevused:
1) välja töötada ja kehtestada majandusaasta aruande vorm, mille tulemusel majandusaasta aruande kasumiaruandes, bilansis, tegevusaruandes ja raamatupidamise aruande lisades sisalduvad näitajad esitatakse kohest elektroonilist andmetöötlust võimaldaval kujul;
2) välja töötada loetelu riikliku statistika tootmiseks vajalikest näitajatest, mis lisatakse majandusaasta aruandele vältimaks andmete küsimise dubleerimist riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajatelt (Statistikaamet, Eesti Pank);
3) ühtlustada ametkondade vahel erinevad mõisted ehk luua ühtne aruandluse taksonoomia. Täna häirib äriühinguid see, et riik tahab neilt ühtesid ja samu näitajaid mitu korda. Näiteks dubleeritakse täna Statistikaameti uurimuse kohaselt statistiliste aruannetega 80% (67-st näitajast 54) mitte-finantsäriühingute bilansi ja kasumiaruande andmetest (vt lisa 1). Samuti defineerivad ametkonnad enda jaoks samu mõisteid erinevalt (nt töötajate arv, töötasu);
4) luua andmete esitamiseks ühtne keskkond.
3. Aruandluskorralduse lihtsustamise kasutegur
– ühtne aruandlusvorm ja -keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis;
– kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja kõikide huvigruppide (erasektor, erinevad ametkonnad) vajadusteks vastavalt ettenähtud õigustele. See aitab vältida olukorda, kus ühtesid ja samu andmeid küsitaks erinevate asutuste poolt mitu korda;
– selline andmete esitamise süsteem võimaldab luua automaatkontrollide süsteemi, mis annab esitajale juba andmete sisestamisel infot võimalikest vigadest ja aitab nii kaasa andmete kvaliteedi tõstmisele. Lisaks aitab see vähendada ka hoiatuste ja trahvide hulka, mida aruandluskohustuslased aruandluse puuduste eest igal aastal arvukalt saavad;
– ühtse vormi kasutuselevõtt kaotab vajaduse esitatud erinevaid andmeid omavahel süstematiseerida ja edasi töödelda ning vähendab seeläbi ka riigi kulutusi;
– esitatud andmed on omavahel paremini võrreldavad ja nende andmete põhjal tehtavad majandusanalüüsid on täpsemad;
– esitatud andmed on kiiremini kättesaadavad, sest edastatavad andmed on koheselt elektrooniliselt töödeldavad. Jääb ära andmete aeganõudev töötlemine nende elektroonilisele kujule viimiseks;
– kuna pole enam vajadust andmeid paberilt või failist käsitsi sisestada ning aruannete sisulist kontrolli saab automatiseerida, vabaneb inimtööjõudu.
4. Aruandluskeskkonna tehniline rakendus
Selleks, et kõiki aruande andmeid elektrooniliselt töödelda saaks, on vaja välja töötada ja kehtestada aruande esitamiseks elektroonilist andmetöötlust võimaldav vorm. Võimalikke informatsiooni edastamise platvorme, millel selline vorm võiks põhineda, on mitu. Oluline on, et kasutusele võetav standard võimaldaks esitatud andmetele teha matemaatilisi kontrolle – defineerida ja kirjeldada küsitavaid andmeid ning lisaks võimaldaks ka andmevahetust teiste riikidega.
Üks võimalikke variante on kasutada standardit XBRL (eXtensible Business Reporting Language). XBRL on XML põhine andmeedastuse standard, mis võimaldab edastada äri- ja rahandusalast informatsiooni ning vastab käesoleva projekti ellurakendamiseks vajalikele kriteeriumitele (vt lisa 2). XBRL-põhise aruandluse juurutamist on alustatud juba Rootsis, Taanis, Hollandis, Itaalias ja Inglismaal.

5. Projekti organisatsioon
Justiitsministri käskkirjaga on aruandluskohustuste lihtsustamist ettevalmistava komisjoni liikmeteks määratud ametnikke erinevatest asutusest: Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Statistikaamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Maksu- ja Tolliamet. Esindatud on ka audiitorid.
Aruandluskorralduse lihtsustamise edasiseks ellurakendamiseks on loodud valitsuskomisjon, mille ülesanded on määratud Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a korraldusega nr 427 (RTL 2008, 84, 1171). Komisjoni liikmeteks on aruandluskohustuslastelt erinevaid andmeid koguvate ametiasutuste esindajad, ettevõtjate ja audiitorite esindajad, samuti riigi infosüsteemide eest vastutavad asutuse esindaja. Aruandluskorralduse lihtsustamist koordineerib, sh määrab liikmete vastutusala, projekti erinevatele etappidele tähtajad ja koostab täpse tööplaani, komisjon. Lisaks on tal töö paremaks korraldamiseks õigus moodustada töörühmasid, kuhu võib vajadusel kaasata isikuid ka väljapoolt komisjoni.
Hetkel näeme me vajadust moodustada komisjoni alla vähemalt kaks töörühma:
1) taksonoomiaga tegelev töörühm, mille peamisteks ülesanneteks on:
o taksonoomia elementides kokkuleppimine;
o mõistete defineerimine, millele küsitavad andmed peavad vastama;
o taksonoomia haldamise süsteemis, sh versioonihalduses kokkuleppimine;
o õigusaktide täiendamise ja muutmise vajaduse kaardistamine;
o ettevõtjate teadlikkuse tõstmine aruandlusega seotud muudatustest.
2) keskkonna loomise tehnilise poolega tegelev töörühm, mille peamisteks ülesanneteks on:
o lähteülesande kirjutamine rakenduse tehnilise osa kohta;
o lähteülesande realiseerimine.
Töörühmad peaksid olema loodud erinevate ametkondade pädevate spetsialistide tasandil. Aruandluskeskkonna loomise tehnilise töö faasis oleks erasektori poolt oluline kaasata tarkvaraarendajate esindajad, sest nende kanda jääb majandustarkvara arendamine selliselt, et riigi poolt nõutud andmete esitamiseks oleks vastav väljund olemas. Taksonoomiaga tegelevasse töögruppi tuleks kindlasti kaasata Raamatupidamise Toimkonna esindajad, kes tegelevad ka täna mõistete defineerimisega.
Mõlema töörühma käsutuses peaks olema tähtajaline projektijuht, kes töötab kuni projekti vastava etapi eduka elluviimiseni töörühma juures alaliselt.

1 kommentaar

Other Links to this Post

  1. Haare Werden DüNner — 2. Jun 2013 @ 11:16

Selle postituse kommentaaride RSS-voog. Tagasisideviit

Lisa kommentaar

Kommenteerides annate nõusoleku, et Teie nimi ja isikukood koos kommentaariga salvestatakse ja need andmed säilitatakse justiitsministeeriumi andmebaasis mitteärilistel eesmärkidel. Justiitsministeerium t agab, et andmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Teil on igal ajal õigus pöörduda justiitsministeeriumi poole oma andmete kustutamiseks.